Mõjukaim kombinaator

Valitsusliidu vahetus, Siim Kallase tõrjumine ja Taavi Rõivase tõus peaministriks, Reformierakonna väga tugev tulemus europarlamendi valimistel, vangerdused valitsuses, märtsivalimisteks Reformierakonna programmi ja valimisnimekirja koostamine – need on olulised sündmused, mille dirigendiks ta on olnud ja mis jäävad lõppevad aastat meenutame perekond Rosimannuse kujutletavas fotoalbumis.Rosimannuse mõjukusel on positiivseid ja negatiivseid külgi. Positiivne on tema tegevus Reformierakonnale laiemalt. Rain Rosimannuse ja tema meeskonna töö tulemuseks on see, et Reformierakond on Eestis kõige kauem võimul ja ka peaministrikabinetis püsinud erakond.

Kui tõmmata paralleele ettevõtlusega, siis on Reformierakonda saatnud kadestamisväärt edu võrreldes konkurentidega. Möödunud sajandi lõpus jõuliselt turuosa suurendama asunud partei on end täna kinnitanud jõuliselt turuliidri positsioonile ning tema positsioon paistab vankumatu.Kasutades Reformierakonna enda leksikat, siis riik on tänu Reformierakonnale olnud kindlalt juhitud. Majanduskriisist väljusime edukalt, suurtest majanduspoliitilistest rumalustest oleme suutnud hoiduda ja meie heaolu on samm-sammult paranenud. Eestis on pikka aega olnud poliitiline olukord stabiilne, isegi liiga stabiilne. Ka sel aastal toimunud valitsuskoalitsiooni vahetus toimus kiiresti ja mängleva kergusega.

Rosimannuse võlu ja tugevus võib aga ühel hetkel muutuda valuks ja nõrkuseks. Autoritaarne juhtimismudel on lühiajaliselt edukas. Kuid pikas perspektiivis osutub see sageli ebaedukaks, sest autoritaarsed juhid keskenduvad oma töös võimu säilitamisele. Organisatsiooni jaoks toob see kaasa arengu peatumise, uuendusmeelsuse kadumise.

Autoritaarsed juhid harjuvad mõttega, et kõik mida nad teevad on edukas ja õige ning nad ei eksi. Organisatsiooni sees ei juleta nende tegevust kritiseerida, sest kardetakse kättemaksu. Neil tekib veendumus, et tänu oma positsioonile on nad puutumatud. Tulemuseks on aga eksimused ja tänu enda kätte koondatud võimule võivad need vead olla valusad paljudele teistele. Loetletud ohumärgid on lõppeval aastal kogunenud üha süngemate pilvedena ka Reformierakonna kohale.

Rain Rosimannuse suurel mõjul Eesti sisepoliitikale on aga veel üks negatiivne külg. Ta hoiab varju ja tema tegevus pole läbipaistev. Keskerakonna puhul on teada, et selle partei tegevus sõltub Edgar Savisaarest, kelle tegevus on avalikkusele nähtav. Rosimannuse kohta teab avalikkus aga oluliselt vähem. Pole ülevaadet, kes kuuluvad tema lähikonda, millised on tema ärihuvid ning tegutsemise motiivid.

Eesti poliitikas sarnaneb Rosimannus Läänemere kohal lendava Vene sõjalennukiga, mille transponderid on välja lülitatud, mille piloot ei soovi suhelda lennujuhtidega, mis mõnikord rikub teiste riikide õhuruumi ja tekitab oma manöövritega ohtlikke olukordi. Ja pole seda jõudu, mis suudaks selle „nähtamatu“ lennuki maanduma sundida.